Loomulikult on mu juuksed lokkis (ja blondid) aga viimasel ajal on hakanud lokk kuidagi ära "väsima". Päris kahju on tegelikult, kuigi mulle meeldivad väga sirged juuksed. Aga no hädine lokk ei ole ka just parim soeng. Erinevad juuksehooldustooted ka väga mulle ei sobi. Mulle tundub, et juuksed jäävad liiga ebaloomulikud ning natuke nagu kivistunud. Lahendus mu väsinud lokkidele on minu jaoks veider - Tallinna vesi. Ma küll tean, et veel ja veel on ikka väga suur vahe aga ma ei kujutanud ette, et see võiks ka juustele nii laastavalt mõjuda. Nimelt kui maal juukseid pesen siis on nad uuesti jälle pehmed ja mõnusalt lokkis, selline tunne, et hakka vett maalt kaasa vedama. Kusjuures, ma olen seda tõsiselt kaalunud, sest vesi meil korteris ei kõlba juua ka ning kodus on meil enda kaev. Samuti palju allikaid ning seetõttu supper hea kraanivesi.

Võttsin uueks katsetuseks Macadamia Healing Oil Treatment (10ml) juusteõli. Esimese kasutamisel järel võiks juba väita, et juuksed on pehmemad ja tunduvad tervemad. Väga ma erinevaid juuksehooldustooteid kasutada ei armasta. Tunnen, et kogu see keemia muudab juuksed küll piltlikult hetkeks paremaks kuid kokkuvõttes väsitab neid. Aga juukseõli juusteotstele on küll musthave !

Macadamia Healing Oil Treatment (10ml)

6,50€ MyLook lehel

Reedel tähistasime minu ülivahva papsi sünnipäeva tagantjärgi. Sünnipäeva kingiks oli siis lasketiir, kuhu koos paugutama läksime. Tegemist oli Taktikalise Laskmise Keskusega, mis asub Põhja-Tallinnas. Väga soovitan seda muhetat ettevõtmist kõigile! Ja tulistamine filmides tundub nüüd veelgi ebareaalsem. Kõige mõnusam oli lasta ühe revolveriga ning kõige raskem pumppüssiga (sihtima nagu väga sa küll ei pea sellega vms aga lihtsalt tagasilöök oli mu niigi vigasele õlale ebameeldiv). Hiljem läksime kõik perega Chi'sse sööma. nomnom

Jaaaa nädalavahetuse veetsin Võhandu maratonil. Justi nii! 100km raftiga (kummipaadiga) ning meil kulus selleks 20h. Ausalt, lõpus oli nii tugev väsimus, et jäin kaks korda sõudmise ajal magama. Samas peatused olid ka meil parajalt pikad ning see lisas tublisti tunde juurde.

Tegelikult sai meil ikka väga palju huumorit ka. Eriti algus oli väga metsas meil. Esiteks me lükkasime alles paati vette kui stardipauk juba käis. Teiseks me panime algul vales suunas minema ja siis inimesed kaldalt karjusid, et raftid lähevad kohe jõele ehk teises suunas. Siis me ÜRITASIME kuidagi liikuma saada ühes taktis aga see oli ikka väga võssa algul. Mõtlesin et jusver me küll lõpuni lihtsalt ei jõua aga ära tegime! Aja päris palju kilomeetreid alguses sõitsime me valetpidi paadiga.. Kuni esimese söögi pausini oli kõik väga ladus ja lõbus aga peale söömis jõud rauges. Siis oli juba täielikult kindel tunne, et ei me lõpuni ei vea. Kõik lihtsalt lebotasid paadis, mott oli null. 36km enne lõppu saime uuesti oma hoo üles. Kiiremini kui üldse eelnevalt, väike Jäku viskas kondid soojaks ja oli jaksu jätkata tempokalt. Täiesti lõpus, öösel kuskil 1-2 ajal, hakkas VÄGA külm. Raft oli täiesti jääs ja tuli lihtsalt liigutada, et mitte ära külmuda. Ma pole vist elusees nii hullult värisenud kui siis kui parvest välja ronisin. Aga lõpuks sai kell 3 öösel ning me saime ka finishis oma medalid kaela!

Meie tiim "Suitsevad aerud"

Pean lihtsalt mainima oma tänaseid ebameeldivusi seoses kõigega(?), lihtsalt on selline tuju:

1. hommiku avastasin et olin 35€ trahvi saanud enda korteri ees eraparklas parkides. Maksame ju iga kuu neid kuradima kõrgeid hooldus ja mis kõik muid tasusid ühistule, sealhulgas parkla kasutuse eest.. Igatahes ma tean, et minu viga, et mul polnud parkimisluba aknale tõstetud aga ikkagi... meil pole ju probleemi ka, et parklas poleks ruumi - see on pooltühi, kuskil Lasnamäel.

2. lihtsalt - Tallinna parkimissüsteem, eriti kesklinna kandis  -.-

3. Vennal kukkus nõusid pestes kuivatusrest alla (who knows why) ning meie tasside serviis vähenes oluliselt. Õnneks venna ise valangule väga alla ei jäänud.

4. Omniva pakisüsteem... ma pean kirjtama digiallkirjastatud ime volituskirja, et keegi mu paki postkontorist kätte saaks ?!?! Ma helistasin ja ütlesin, et palun see pakk väljastada sellele isikule, et mis andmeid neil veel vaja on. Aga ei... mida süsteemi? Tehtud nii "turvaliseks", et enda pakke ei saa ka kätte. Ja ma ei tea kunas ma sinna kanti satun ja kas üldse enne seda tähtaega. Tellisin need pakis olevad asjad ka tegelikult sõbrannale ning seetõttu lasin paki saata temale lähimasse postkontorisse.

uhhh

Paistab, et laupäev oli enamuste inimeste jaoks kas matka või grillipäev. Uhh ilm oli ikka nii mõnus ja soe.. täna juba sajab. Plaansime juba eelmine nädal, et võiks mingi väikse matka päeva ette võtta ja nii siis läksime Viru rabasse Elise, Reine ja Suslaga. Nii mõnus ja ilus koht. Mis peamine - vaikne. 

Ma muidugi olin taaskord "tubli" fotograaf... ma viimasel ajal unustan kas kaamera koju või siis mõne muu vajaliku asja pildistamiseks või unustan patareisid kontrollida. Seekord jätsin maha mälukaardi... see on juba kohati naljakas. Ehk näpsasin Reine telefoni pilte siiski.

Raja pikkus vist jäi kuskil 4km kanti aga me tegime ühe vägeva ringi veel läbi metsa. Natukene olime segaduses kuidas oma parkalasse tagasi saada ning Reine kindla käelisel juhendamisel jõudsime totaalselt valesse parklasse. Otsustasime läbi metsa enda parklasse kõndida sest suuna saime nutitelefonide abil teada. Oi Susla oli õnnelik, sest kui rabas oli ta igaksjuhuks rihma otsas siis metsas lasime loomulikult vabaks ta. Sai oma pulgakestega joosta ja hüpata nagu jänku. Ta oli vist üldse päeva õnnelikum tegelane. Nii palju õues olemist, jooksmist ja mängimist.

Pärast raba oli meil plaan grillida. Algne plaan oli teha seda Rummus, sest ma vaatasin kaartilt, et Rummu jääb meile tee peale aga vot üllatust, see oli hoopis mingi muu Rummu. Siis meenus jah, et Rummu jääb üldse teistpoole Tallinnat. Mis seal ikka, hakkasime siis muud kohta otsima mere ääres. Me sõitsime selleks maha 3h ja me ei pääsenud MITTE KUHUGI mere äärde grillima. Sinna kuhu pääses, seal ei võinud, öeldi, et kutsutakse rannavalve kohe. Lõpuks sõitsime tagasi Tallinna ja grillsime Lasnamäel :D tegelikult on Pirita teeääres üks mõnus kõrge koht kuhu on meie kodu juurest väga vähe maad. Panime siis sinna oma grilli püsti ja nautisime päikeseloojangut.

Päikest armsad!